Kas teate, et

• Eestis on 5 kõrgustikku- Haanja, Otepää, Pandivere, Karula ja Sakala. Lõuna- Viljandimaa asub osalt ühel neist, nimelt Sakala kõrgustikul. Lõuna- Viljandimaale jääb ka Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp Rutu mägi (146 m üle merepinna)

• 1425.a. viidi Lõuna- Viljandimaa talupoegade pruulitud õlut Presimaale. Nimelt tasus tollane Liivi ordu foogt 6 vaadi kohaliku õllega Saksa ordumeistrile Nesselrodele soomusrüü eest. Tegemist on ühe varaseima ajalookanalites talletatud Eesti õlle ekspordiga. Ka hiljem on Karksi kandis head ja kanget õlut pruulitud.

• 1799. aastast töötas Õisu mõisa õlleköögis tubakavabrik, kus valmistati peentubakast sigarillosid. See oli tol ajal üks mehhaniseeritumaid tubakatööstusi kogu Venemaal. Veel 1840. aastal kasvatati mõisas tubakat, kuid nüüd saadeti see Peterburi tubakavabrikusse.  
   

Vaatamisväärsused
 

• Teringi matkarada

Teringi maastikukaitseala moodustati 1999.aastal, kaitsmaks mosaiikset soomaastikku ja tagamaks omapäraste taimekoosluste kaitse. Maastikukaitseala suuruseks on 264 ha ja asub Karksi valla lõunapoolsemas osas Läti piiri ääres Lilli külas. Läti piiriga külgnev metsakvartal loob ettekujutuse tõelisest loodusmetsast: maas lebavad kõdunevad, sammaldega kaetud tüved ja poolest tüvest murdunud puud, mis annavad peitsemisvõimaluse lindudele.Kõrguvad rabasaared poolitavad soo põhja- lõunasuunaliselt. Neid saari pidi kulges vanasti ka talitee soos lõunas asuvasse Lotuse tallu. Legendi järgi kasutati taliteest läände jäävat rabasaart 12.- 14. sajandini paosaarena, kuhu pääses mööda tammepakkudest salateed.
   Teringi matkaraja moodustab 4,5 km pikkune ringikujuline laudtee. Matkaraja algus on 1,5 km kaugusel Lilli küla keskusest. Enne rajale minekut saab tutvuda matkaraja skeemiga ( 1).
Parkla, lõkkekoht, katusealune ja käimla võimaldavad matkaseltskonnal end mõnusalt tunda. Rajal on hulgaliselt informatsiooni taimestiku, loomastiku ja linnustiku kohta.
   Laudteel kõndides ootavad Sind ees lage raba koos kidurate soomändidega, puisraba, hälbed, laukad, põlismetsailmeline loodusmets, segametsad, kuusikud, kaasikud, männikud ja mitmekesine taimestik.

Vaata ka Lilli Loodusmaja http://www.looduskeskus.ee/
 

• Karksi Peetri kirik

Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Kiriku arhitektuur on äärmiselt lihtne; kirikusaalile liitub barokse kiivriga torn, idaküljele on lisatud käärkamber. Halva pinnase tõttu on kirikutorn kaldunud üle meetri lääne suunas
 

• Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed

Karksi org on üks kaunemaid ja tuntumaid paiku Viljandimaal. Sügava ürgoru järsud nõlvad on eelduseks nii maastiku ilule kui paiga ajaloolisele tähtsusele. Karksi-Nuiast käänulist teed mööda alla sõites hakkab paremat kätt üle Linnaveski paisjärve paisma Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus. Ordulinnust hakati ehitama 13. saj. II poolel, kivirajatised pärinevad 14. ja 15. sajandist. 1770-ndatel ehitati varemetesse barokkstiilis Peetri kirik. Kirikust põhja pool asub feldmarssal Lieveni matusekabel, mis ehitati 1730.a.
 

• Muistenditega seotud Paigad karksi kandis:

1. Karksi linnuse varemed (Karksi vald, Karksi- Nuia linn)– vanapagan Lasna elupaik. Karksi linnuse mägi olla muistsete eestlaste linnusease. 14. saj. ümbritseti sõjatuledes kannatada saanud Karksi ordulinnus kivimüüriga. Tänaseni on osaliselt säilinud põhja- ja idamüür. Kirik ehitati 1773-1778. Üks sein toetub vanale lossimüürile, seepärast on kirikutorn (kõrgus 33,5 m) viltu vajunud. Tornitipu kalle on 205 cm tsentrist lääne suunas.

2. Iivakivi (Karksi vald, Sudiste küla)– uks põrgusse. Iivakivi rändrahn on 10 m pikk, 5 m lai ja 2,9 m kõrge, ümbermõõt on 25,6 meetrit.

3. Õisu põrguorg (Halliste vald, Õisu alevik) – vägimeeste kodu. Looduslikult kaunis Vidva jõeorg, mille nõlvadel on mitu 8-14 m kõrgust punast ja kollakat põimjaskihilise Devoni kihi liivakivi paljandit.

4. Koodiorg (Halliste vald, Päigiste küla)– vägimees Lisna kodu. Praeguseks on enamus Koodioru punasesse liivakivvi rajatud käikudest kinni varisenud. Arvatakse, et maa-alused käigud on tekkinud allikate toimel ja hiljem inimeste poolt laiendatud, korrastatud. Vana-Kariste mõisa õllekoda kasutas koopaid õllelao ruumidena. Õllekojas on võimalik nautida maitsvat toitu ja ööbida. Telefon 043 61 617.

5. August Kitzbergi tubamuuseum (Karksi vald, Leeli küla) – vanapaganate sugupuuga tutvumine ja kirjanik August Kitzbergi muuseum. Asta Jaaksoo, muuseumiperenaine, vestab mulgi murdes lugusid. Telefon 043 31 116.

6. Teringi raba (Karksi vald, Lilli küla) – vanapaganate ohjamise lugu. Läti Vabariigi piiri ääres on Viljandimaa üks puutumatutest looduspiirkondadest: Teringi maastikukaitseala. Tähistatud on 4,5 km pikkune laudtee- matkarada. Raja alguses on lõkkekoht.

7. Taagepera küla (Helme vald, Taagepera) – vanapagana linna ehitamise plaanid.

8. Kaunis Taagepera loss on ehitati 18.saj. Mõisahoone on ebaharilik. Nagu loodusevormid, kasvavad hooneosad üksteise seest välja: rohked viilud, erkerid, rõdud ja toekad korstnapiibud. Välisarhitektuuris on hoone vaba peaaegu igasugusest sümmeetriast. Taagepera lossis asub hotell ja konverentsikeskus, on matkarajad.